Brenda Regina Reinaru
Milline võrratu maa! Millised kordumatud vaated! Kelmikad päikesekiired tantsivad seinal, hüplevad nohisevale ninale, julgemad kõditavad laugusid… Avan silmad, suunan pilgu aknast välja ja taipan, et rändan oma mõtetes mööda kannatustes kauniks jäänud Maarjamaad.
Nii mõnus on hommikuti kõndida murul, kaste jalataldu niisutamas, keskpäeval uidata kõrgeks kasvanud heinakõrte vahel, nautida suveõhtuid, mil päike ei loojugi. Kord aastas avaneb jaaniöö maagiline maailm – jaanipäeva varahommikud näevad siin välja nii muinasjutulised, et võibki imetlema jääda. Suveööde võlu jagub vaid lühikeseks ajaks, kuid teisedki aastaajad on siin võrratud.
Talvise metsa valev vaikus, mille katkestavad eemal eksleva kuningliku põdrapulli sammud… Hämar lagendik pakub lummavat vaatepilti kolmes koduvärvis: valge lumi, must mets, sinine taevas. Loodan südamest, et saan aastakümnete möödudes sarnast ilu jagada oma lastelastega, et see on jääv. Püha on loodus mu sünnimaal.