Henri Kirschenberg

Tere, armas rahvas!

Tänase kõnega soovin tähistada maa pühadust. Tähistada loomi, linde, tähistada loodust. Soovin tähistada soid, metsi, rabasid ja ka rahvast. Tähistada kõike, mida see maa on meile andnud. Pühal maarjamaal on palju ilu kõiges. Kõndides pühade järvede kaldail kuuvalguses. Lauldes tõotusi lehte löönud hiiepuude all pika rohu sees. Suvel sooja päikese all ringi joostes ja talvel lumememmi tehes. Me peaksime kiitma oma püha põhjamaad kõigi nende ilusate hetkede ja paikade eest, mis ta meile andnud on. Kiitma mesilaste eest, kes lendavad mesipuu poole. Selle valguse ja ilusa keele eest. Kiitma kajakate legendaarse lennu eest. Lõpetuseks soovin öelda, et hoiame oma püha maa puhtana. Puhtana prügist. Puhtana kuritegudest. Puhtana mustadest mõtetest, et elu saaks edasi voolata. Püha on maa, valgust, oh valgust!

ERR-i salvestis kõnest