Neidudekoorid

Hea kaasteeline

Suurim tänu ja lugupidamine, et saame käia üheskoos laulupeoteel.

See on teekond, kus Sinu ja minu esivanemad ühendasid oma hääle ja meele ning käed ja südamed. Nad toitsid ja kasvatasid lapsi, põimisid rahvapärimuse ja regilaulu kaasaja kunstivooludesse ning tõid ajaloo karmimatel hetkedel vankumatutena meid vaba rahva ja riigina maailmakaardile.

Luues laulupeoteed koos oma isa, Johann Voldemar Jannseni ja tema mõttekaaslastega, oli Lydia Koidula sinuealine. Kuulates oma südame häält ja julgelt unistades kirjutas ta luuleread „Mu isamaa on minu arm”. Nende sõnade sügav tähendus toob läbi päikesesära, paduvihma ja tormi-iilide lauljad, tantsijad, dirigendid ja pealtvaatajad lauluväljakule, et tunda… end elavana.

Igaüks meist on pill, läbi mille võrratuid viise vilistab Jumala tuul… (Doris Kareva). Meie laulud laulukaare all on kõige ilusamad ja sügavamõttelisemad – eesti parimad poeedid on leidnud sõnad ja heliloojad kooskõlad, mille sarnaseid ei ole kuskil mujal. Imeline on kuulda, kui Sulle öeldakse – „Sind tahan ma armastada…”. Pole kunagi liiga palju öelda seda oma kõige kallimatele ja laulda maale, mis on meie kodu.

Ajal, kui pimedus püüdis meid allutada, näitas Veljo Tormis teed valguse suunas, ehitades silla üle aastatuhandete iidsete regiaulude aardekambrisse. Kiigelaulud on võimas kogum meie esiemade laule, täis elurõõmu ja soovi leida maailmas endale koht, väge luua uut elu ja õnnistada teekaaslasi, laulda hällilaule ning istutada koduaeda õunapuid lastelastelastele…

Palve kui lootus, soov ja sisemine hääl, mis annab vaimujõudu, on aidanud inimesi aastatuhandeid. „Pühapäevasoov” näitab teed valgusse, avab meeled paremasse õnnelikku maailma armastades ja olles armastatud.

Elu on habras ja mõistatuslik meeleseisund, tundmus, mis meile antud – minu jaoks on eesti keel ja eesti meel just need, ilma milleta ma ei hinga nii, et tunneksin end elusana. Ilmselt just seetõttu tunneme laulukaare all ära mõndagi, mis argipäevades arusaamatuks jääb – ja laulame end ühte….nagu meri, taevas ja maa. 

Häid kohtumisi laulupeoteel. Hoidkem mõte virge ja meeled puhanud.

Neidudekooride liigijuht Aarne Saluveer

EELPROOVIDEST

I eelprooviks tuleb valmistada ette neidudekoori repertuaarist:
– liigilaulud: „Sind ma tahan armastada“; Kiigelauludsarjast „Eesti kalendrilaulud“
1. Kitsas kiik, 2. Meri kiige all, 6. Õunapuu (koos liikumisega); „Pühapäevasoov“ ja „Mina ja meri“
– avaühendkoori laulud: „Valgust!“, „Elu on voolamine“
– lõpuühendkoori laulud: „Ilus oled, isamaa!“, „Legendaarne“, „Kõige all“

I eelproovi osana toimub igal peole registreeritud kooril ettelaulmine.
I eelproovi ettelaulmisel tuleb esitada üks laul, mis selgub loosimise teel.
Loosis on kaks laulu: T. Kõrvits „Pühapäevasoov“ ja S. Kaasik „Sind ma tahan armastada“.

Ettelaulmise tulemuse alusel annab kunstiline toimkond kollektiivile staatuse, kas koor on edasi pääsenud, tagasi lükatud või loobunud.

II eelprooviks tuleb omandada kogu neidudekoori laulupeo repertuaar:
– kõik liigilaulud: „Sind ma tahan armastada“, Kiigelauludsarjast „Eesti kalendrilaulud“
1. Kitsas kiik, 2. Meri kiige all, 6. Õunapuu (koos liikumisega); „Pühapäevasoov“ ja „Mina ja meri“
– kõik avaühendkoori laulud
– kõik lõpuühendkoori laulud
II eelproovi osana toimub igal kooril samuti ettelaulmine, millele kunstiline toimkond annab sõnalise hinnangu ja tagasiside.

II eelproovi ettelaulmisel tuleb esitada kaks laulu, mis selguvad loosimise teel.
Esimeses loosis on kaks liigilaulu: V. Tormis “Kiigelaulud” (3 osa) koos liikumisega ja M. Metssalu “Mina ja meri”
Teises loosis on kogu ülejäänud repertuaar: ühendkoori laulud ja I eelproovis loosis olnud liigilaulud.
II eelprooviga kaasneval ettelaulmisel on võimalik taotleda kategooriat.
Kategooriasse laulmisel lähtutakse XIII noorte laulupeo repertuaarist. Kategooria taotlemine on vabatahtlik, kuid palume eelnevalt saata avaldus Eesti Kooriühingule.
Kontakt: Tuuli Metsoja, koolikooride konsultant tuuli.metsoja@kooriyhing.ee